Üheteistkümnes päev, P: 30.07.00
Budapest
Hommikused päikesekiired leiavad meid antiikset mööblit ja nipsasjakesi täiskuhjatud vanatüdrukute kesklinna korterist. Voodi tagant tuleb välja vuntsidega junkru portree. Ei tea kas tädikes(t)e noorpõlvearmastus? Puutuda asju siiski ei julge, kuna ei taha midagi ära lõhkuda. Üks tädidest toob värskeid virsikuid ning tekitab meile oma vahva aktsendi ning kõmiseva kõnemaneeriga palju nalja. Eriti meeldib meile sõna dušššššššš, mida omakeski imiteerida üritame. Õnneks on tädid kõva kuulmisega.
Täna teeme Budapesti päeva ning lahkuda plaanime alles homme. Seega jätame tädidega jällenägemist ning liigume linna uudistama. Omastame kaardi ning istume ühe kesklinna purkskaevu jalamile, et marsruut paika panna. Kuigi Budapestis merd pole, kostab peagi meie kõrvu eesti keel. Tundub, et eestlasi leidub mujalgi kui pelgalt sadamates- paar isendit istuvad teisel pool purskkaevu. Laename kaasmaalastelt pastakat.
Budapest on hiiglaslik ja kuninglik, kus elab pea kaks miljonit inimest. Kohe näha, et tegemist on kunagise suurimpeeriumi ühe tähtsaima linnaga. Doonau jaotab linna kaheks- iidsem Buda ning modernsem Pest. Alustame viimasest ning väisame Euroopa suurimat sünagoogi ja raekoda. Seejärel ületame silla ning olemegi Budas. Esmalt hakkab silma pisut räämas ümbrusega Buda loss, kus tänapäeval rahvusgalerii paikneb. Seejärel tõuseme neogootiliku Kalameeste Bastioni müüridele, kust avaneb suurepärane vaade Pestile. Siin pakutakse ka söögi-joogi teenuseid, kuid peame turistidega täidetud kohvikuid liiga kalliks- nagu ka ülejäänud Budapesti kesklinna.
Bastionist põhja poole jääb vanalinna vanalinn ehk vanim osa Budast. Siin on majad pisemad ja tänavad kitsamad- nagu ikka vanalinnas. Pikki jõge kesklinna poole tagasi jalutades, silmame Ungari parlamendihoonet, mis veidi brittide oma meenutab. Ületame Doonau suursuguse silla abil ning olemegi Pestis tagasi. Külastame ka Ungari Rahvuslikku Muuseumi, kus põnevaima ning rohkesti äratundmisrõõmu pakkuva osa võtab enda alla punanurk. Vähemalt polnud me selles õuduses üksi.
Peagi hämardub ning sätime kodu poole. Hiljem võtame veel välikohvikus ühe õlle ning silmame F1 fänne, kes on tulnud omadele kaasa elama. Ka mul oli plaanis Hungaroringi etappi külastada, kuid plaani rikkus minu jaoks pisut kõrge pileti hind. Ehk järgmine kord?
