Eellugu
Aeg: 02.06- 20.06.2005
Seekordne trip pidi tulema erandlik niimitmeski mõttes. Esiteks pole ma kunagi juunis teele asunud- natuke liiga vara. Teiseks polnud seekordne punkt A üldsegi mitte Eesti, vaid Horvaatia, kus olin juba varakevadest töötanud. Ja tegelikult plaanisin ma sel suvel hoopis Liibanon-Jordaania-Süüria seikluse ette võtta. Aga kui ma juba Lääne-Balkanil olin, siis oleks ju mõttetu olnud minu viimane Euroopa valge laik võõpamata jätta.
Makedoonia viisa tegin Zagrebis. Bosnia viisat aga ei antud. Alguses kästi Stockholmi(!) minna, kuid tänu minu ajutisele Zagrebi sissekirjutisele anti siiski lootust. Paraku läks neil viisasüsteem nässu- või vähemalt niimoodi need Mujod ja Hassod mulle neid asju seletasid. Etteruttavalt võin öelda, et lõpuks ma Bosnia viisat ei saanudki. Irooniline on veel see, et nii Makedoonia kui Bosnia muutusid augustist Eesti kodanikele viisavabaks. Kuid siis olin ma juba kodus. Seega on Bosnia seni ainuke riik, mille külastuse olen sunnitud bürokraatia hammasrataste tõttu vahele jätma. Ehk kunagi hiljem- kui seda riiki veel kunagi hiljem üldse eksisteerib.
Üks asi oli veel teistmoodi. Tegin selle tripi läbi täiesti üksinda. Põhjused ilmselt esimeses lõigus. Aga võibolla ka selles, et Semiosfäär pani proovile. Potentsiaalne reisikaaslane oli tegelikult ju olemas. Lihtsalt aeg oli vale, kuid koht täiesti õige.