Kümnes päev, L: 11.06.05
10.26: Fier: Ei? Jah! Jah? Ei!
Pidin kolmelt inimeselt küsima, kas see rong läheb ikka Vloresse, enne kui aru sain, et pearaputus tähendab jaatust. Täpselt nagu Bulgaariaski. Kui raudteepolitseinik pead raputades mu passi lehitses, ei saanud algul aru, kas nüüd on midagi lahti või on militaarmees nähtuga rahul. Kui kõrvalreisija mulle pähkleid pakkus ja ma viisakalt keeldudes pead raputasin, sain kiiresti peotäie jubinate omanikuks. Aga rong on küll hulleim, mis eales nähtud: aknad puru, tohutult lärmakas ning hinnanguliselt üle 60 km/h sisse ei võta. Füüsikatundidest meelde jäänud valemid räägivad veelgi aeglasemast keskmisest kiirusest: 120 km, 4 tundi. Arvutage ise edasi.
14.14: Vlore: Riviera
Kohalik Nizza on päikseline, palav ja sõbralik. Siit edasi on kuni Kreeka piirini suuremalt jaolt asustamata liivarannad. Veel...
