Neljateistkümnes päev, K: 15.06.05
8.42: Ohrid: 5=4
Muudan veidi oma plaanimajandust, kuna Bosniasse see aasta asja pole. Seega lüheneb mu reis viie päeva võrra, mis tähendab, et pühapäevaks peaks Horvaatiasse tagasi jõudma. 23 päeva 18 päevaga!
14.59: Sveti Naum: Tagasi loodusesse
Albaania piiri lähedal asuvat kloostrit seirates tuleb tung oma metropolaarset või urbanitsentristlikku (huvitav, kas sellised sõnad ikka eksisteerivad) reisi veidi looduslähedasemaks muuta. Seega suundun läbi väikese külakese metsa. Tegelikult on mets mulle alati rohkem istunud kui meri. Ühelt poolt on muidugi sõber Siimul õigus- meri on dünaamilisem kui mets ja dünaamika kui pidev liikumine tagab progressi. Aga mets on jällegi salapärasem ja privaatsem kui lage väli. Siia saab end peita, laadida ning taas antistaatilisse ruumi sukelduda.
18.24: Ohrid: Cheers mate!
Võtame inglasest ManU fänniga õlet ja diskuteerime teemal ’inglise jalgpall imeb’. Pärast mitut kannu läheb teema sujuvalt üle naistele ning siin tüübil vastuargumendid puuduvad.
