Kahekümne esimene päev, K: 09.08.00
Litochoron- Mount Olympos- Kalabaka
Varahommikune kilin, kolin ja määgimine annab tunnistust sellest, et oleme oma telgi lammaste rajale paigutanud. Me ei lase sellest ennast eriti häirida ning tundub, et ka villakandjatel on ükskõik. Paneme telgi kokku ning peidame oma asjad põõsastesse, et ei peaks raskeid pampe üles mäkke tassima.
Hakkame liikuma ning esimese vaatamisväärsusena hakkavad silma kloostrivaremed, kus huviga ringi kolame. Kuna midagi põnevat ei leia, liigume edasi. Ilm muutub järjest palavamaks- pole juba mitu päeva pilvekübekestki näinud. Tuleb särk seljast visata.
Lõpuks lõppeb tee. Jõuame platsile, mis täis autosid ja muud turistide kola. Siit lähevad edasi kitsad jalgrajad, mis ilmselt Olympose tippu viivad. Peame pikalt aru ja otsustame jumalate mäetippu liigpalava ilma tõttu vahele jätta. Eks Slovakkias sai juba ronitud ka. Seega kiibitseme niisama eemalt ja laskume öisele laagriplatsile tagasi.
Leiame oma asjad kenasti puutumata ning liigume maanteele hääletama. Paar irviksakslasi viib meid linna nimega Kalabaka, kust paistavad arhailised kivisambad. Need on Meteora kaljud, mis kuulsad oma kloostrite poolest. Paneme oma telgi varakult püsti ja vaatame mägesid ning pilvi.
