Kahekümne teine päev, N: 10.08.00
Kalabaka- Meteora- Trikala- Mendenitsa- Itea
Sajab! Õnneks jääb ruttu järele. Peidame oma asjad taas põõsastesse ja asume kaljusammaste poole teele. Virgutav vihm on kilpkonnad oma urgudest välja toonud ning kilbikandjad uimerdavad koos meiega mööda käänulisi radasid ülespoole.
Vähe on maailmas paiku, mis jätavad säärase võimsa mulje, nagu Meteora kaljud ning neil paiknevad kloostrid. Raha nappusel külastame neist vaid ühte, kuid ühelt kaljunukilt on neid näha tervenisti viis. Üldse asub Meteoras viis munga- ja üks nunnaklooster. Kloostrisse tuleb ronida kas mööda kitsast jalgrada või siis sõita korviga mööda nööri. Üleval valitseb karm kord ning kõikjale loomulikult uudistama ei pääse. Naised on kohustatud kandma seelikut, mida kohapealt ka laenutada saab- nagu polikliinikus siniseid kilesusse. Habemikud mungad on sõbralikud, kuid rangeilmelised. Peame lunastama pileti. Ka siin on usust saanud äri, mida kõikjal ringisebivad turistid usinasti toidavad. Aga eks ole meiegi nendesäärased.
Kloostris käidud jätkame oma ringkäiku ümber kivisammaste, mis oleks justkui hoolika skulptori poolt kaljudest väljataotud. Tahame ka mungakloostri poolt nunnakloostrile palavaid tervitusi viia, kuid paraku on viimane külastajatele suletud. Taamal paistab linn, kuhu poole ka sammud seame. Vahepeal saame ka küüti ning leiame end taas Kalabakast. Kuna viimati sõime suppi Ungaris, siis tuleb vahelduse mõttes lihadieedile väike paus teha. Nõuame suppi, kuid meie palvele vastatakse hämmastava pearaputusega. Viimaks ühes väikeses teemajas keedab omanik meile eritellimuse peale lörri, mis võiks maitseda nagu tädi Effie sokipesuvesi.
Ollus kõhus üritame Delfisse hääletada. Meid võtab peale kreisi paarike, kus temakesel armsad helesinised silmad ning temal alkoholijoove. Algul ei pane tähele, kuni meilegi vägijooki pakutakse. Kuna tee viib mööda mägesid ja orge, hakkab ka pisut kõhe. Ometi ei viitsi küüdist ka loobuda. Seega loodame, et kõik läheb õnneks. Pealegi on tütarlaps hästi armas ja mõjub kuidagi rahustavalt.
Ööpimedusel jõuame taas mere äärde. Delfi on siit kiviga visata. Telgi püstitame otse randa. Loodetavasti keegi ei pahanda.
