Kahekümne viies päev, P: 13.08.00
Ateena
Vahetult enne õue astumist, avastan, et olen kaotanud oma Trakai tuult kaubeldud mütsi. Tuulan kõik kohad paaniliselt läbi, kuid leian voodi alt vaid 900 Itaalia liiri, mis tõestab taaskord, et seda tuba pole ammu keegi küürinud. Seega saame küll tasuta hommikusöögi, kuid see ei korva mütsi kaotust, mis lisaks emotsionaalsele ka praktilist väärtust omab. Pea 35 kraadises leitsakus on veepudel ja müts kohustuslikud elemendid.
Liigume püha linna pühamasse paika- Akropoli mäele, mis sirutub kõrgele Ateena kohale. Siin paikneb vahest Antiik-Kreeka kuulsaim sümbol- Parthenon, mis vaatamata ajarattale ning türklaste meeleheitlikele püüetele, kes tegid Parthenonist lõhkainete hoidla, on suhteliselt hästi säilinud. Ülevalt paistavad kenasti kätte ka teised iidsed ehitised või õigemini nende jäänused. Silmame Zeusi templi sambarootsusid ning restaureeritud teatriareeni. Ka kogu ülejäänud linn on nagu peopesal.
Tunnetan esimest korda reisitüdimust. Ehk on süüdi liigpalav ilm, ehk mütsikaotusest tekkinud tusatuju, ehk 25. päev? Kaua sa ikka neid tolmuseid kive vahid. Õnneks läheb tüdimus kiiresti üle ning liigume turistide hoovaga allapoole, kitsastele vanalinna tänavatele. Ostame mõned postkaardid ja lehitseme albumit Kreeka saartest. Tahame külastada neist ühte, kuid pole veel otsustanud, millist. Silmame üht kaunist postkaarti, kus esiplaanil kaljude vahel paiknev valge liivaga rand ja laevavrakk. Meie kataloog väidab, et tegemist on Zakynthose saarega, mis asub Joonia, mitte Egeuse meres. Kaunis pilt silme ees, võtame Zakynthose ilmselt plaanina arvesse. Aga eks näis.
Pärastlõuna veedame Rahvusliku Arheoloogia Muuseumi rüpes, kuhu end tasuta sisse räägime. Oleme ju nii vaesed. Suursugune neoklassitsistlik hoone peidab endas tohutuid skulptuuri-, keraamika- ja muid antiiknikerduste kollektsioone, alates Egeuse tsivilisatsioonist, lõpetades roomlaste tulekuga. Tundub nagu oleks kõik antiik ühte kohta kuhjatud- vähemalt see osa, mis pole teiste kollektsionääride poolt kokkuröövitud.
Õhtul kirjutame veidi postkaarte ja siis tuttu. Homme vaja lahkuda.
