Üheksateistkümnes päev, T: 23.01.07
Njamey- Koure- Njamey
Seal, kus on inimesed, seal on ka mustus ja prügi. Loodus võib ju kaunis olla, aga ainult niikaua, kuni ta inimese enda rüppe laseb. Aafrika on vaene kant ning lootusetusest juhinduv inimtegevus on siin loodusele palju kurja teinud. Näiteks kasvõi kaelkirjakuid, kes kunagi kõikjal Lääne-Aafrikas ringi uitasid, on tänaseks järgi jäänud käputäis. See kasin populatsioon elab ca 70 km. pealinnast ida pool. Majesteetliku sammuga ja uudistava pilguga kollased pulgad jätavad sügava mulje.
Rahvuspargi väravas läheneb meile suitsetatud liha müüv mees. Dan, kes vahepeal on oma ajutise passi kätte saanud ja meiega ühinenud viskab kurba nalja: ´´you have seen them, now you can taste them´´. Ilmselt pole see siiski tõsi.
Pealinna naastes muretseme endile veel viimaseks elusõiduks pileti Benini suurimasse linna- Cotonousse. Teeme ka taksojuhtidega suhtlemispuudulikkusest tingitud linnatuuri, kus näeme uhket mošeed ja moodsat sisehalli. Leiame, et vaatamata maailma vaeseima riigi staatusele, on siin palju rohkem hingamisruumi kui pealetükkivatest kohalikest üleuputatud Malis.
