Kahekümne viies päev, E: 29.01.07
Cotonou- Tripoli- Brüssel- Stockholm- Tallinn
Tripoli immigratsiooniametnik vaatab mu passi väga kaua ja kaob siis sellega minema. Huvitav, kas range islamiriigi ametnikku häirib poolteist liitrit Benini puskarit minu pagasis või pole nad lihtsalt Eesti europassiga tuttavad. Õnneks siiski viimane variant. Mõtleme Priiduga, et suurim viga on tulla siia kahe suure kotiga- ühes kiunuv siga ja teises kast viina. Liibüalaste kiituseks peab samas ütlema, et nii palju süüa, kui nende rahvuslikus lennukompaniis, pole ammu nähtud. Selle kõrval on SAS ikka väga mannetu.
Viimase 24 tunni jooksul sooritatud neljas maandumine ei jäta just kõige turvalisemat muljet, kuid olles oma 3,5 liitri puskariga (kodustele suveniiriks) jõudnud Tallinna saabuvate lendude terminali, on hea ja kerge tunne. Ära tegime! Mis sest, et planeerisime hoopis teisiti. See pole enam tähtis.
