Kokkuvõte

Taas sai üks asi kinnitust- pole midagi lihtsamat kui reisimine. Olime valmis palju hullemaks, kuid lõppkokkuvõttes laabus taas kõik. Isegi liiga lihtsalt. Aga ilmselt olime kohapeal liiga vähe- ehk oleks haigused, ametnikud ja maanteeröövlid meid rohkem kimbutanud, kui oleks siin 25 päeva asemel 25 nädalat viibinud.

Aga Aafrika on karm kant. Kohati tekitas kogu selle räpasuse ja viletsuse nägemine täieliku jõuetust ning oli hetki, kui tuli tahtmine võtta suur punane pliiats ja tõmmata gloobusel Aafrika peale suure punase risti. Aga ometi paistab seal kõik toimivat ja inimestel pole muud teha, kui ellu jääda.

Kuidas seda kanti aidata? Ehk peaks alustama kohalikke mõttemaailmast? Ehk päästab haridus? Modernse riigi sünd algab ju haritud kodanikkonnast. Kui saaks Aafrikaga niikaugele, et haritud uus eliit ei ajaks kogu riigi- ja abiraha enda ja hõimukaaslaste taskusse, vaid üritaks tõepoolest kogu rahva haridus- ja elukvaliteedi tõusuks midagi ära teha. Ehk hakkab midagi siis muutuma?