Kuues päev, K: 10.01.07
Nouakchott
Linnasüdamest paar versta asub pisike camping-motell, mis on kui kosutav oaas keset räpakat ja kaootilist Aafrika reaalsust. Omanikeks Araabia-Euroopa sugemetega paarike, kelle pisitütar on kõikide külaliste suureks lemmikuks. Siia on kogunenud põnev seltskond- prantsuse turistid, Aafrika ärimehed, autoga seiklejad, Pariis-Dakar ralli varustajad ning igasugu hipisid ja Lääne elust irdunuid. Kõik kõvad tšillijad. Ka meie tõmbame siin hinge ja üritame leida liiklusvahendit Mali suunal. Kuna ühel prantsuse poisil on tohutud pambud rõivastega, mida ta plaanib Aafrika lastele jagada, siis soovivad nad taas suurt taksot üürida. Hind on kõrge, sest teekond Mali pealinn Bamakosse on pea 1500 km pikk. Lõpuks otsustavad prantslased lennuki kasuks, mis peale liigume meie bussijaama.
Sinna jõudes mõistame, et meil pole endiselt Aafrika ´võludest´ ja nüanssidest mingit aimu. Bussijaam on kui suur liivane prügimägi, kus inimloomad ja muud loomad oma igapäevatoimetusi läbiviivad. Kitsed ja eeslid närivad prügi, inimesed askeldavad barakkide ümber ja väike laps situb keset tänavat. Leiame grupi tšillijaid, kes lösutavad ühe päevi näinud mersubussi juures. Nendelt ostame pileti Bamakosse- kahtlase paberitüki, mis hakkab kehtima järgmise päeva hommikul kell 10.
