Kolmeteistkümnes päev, K: 17.01.07
Mopti- Bandiagara- Sanga
Mali on turismimaa ning dogonitemaa põhiline turismimagnet. See on umbes 150 km. maaribal paiknev külade võrgustik, mida ühelt poolt ääristavad võimsad kaljud ja teiselt poolt hõre savann. Meie sõidame sinna väikeste mootorratastega ning liigume üle kivise kiltmaa mööda kaljusid allapoole.
Dogonid, kes usuvad end kosmilist päritolu olevat, liikusid siia umbes 700 aastat tagasi, tõrjudes kaljupragudes elanud tellemid lõuna poole. Enam kaljudes ei elata- nüüd matavad dogonid sinna oma surnuid. Seetõttu vedeleb kaljujalamil nii mõnigi kont. Küll aga elatakse mõnusates Aafrika külades- umbes sellistes, nagu me lapsepõlves ette kujutasime: kõverad õlgkatustega savihütid, kus ümber jooksevad poolpaljad mustad põngerjad ja alamõõdulised kitsed. Küla keskel asub ümar koda, kuhu vanemad mehed tähtsaid asju või niisama vedelema kogunevad.
Peatume paaris külas ja haukame kohalikku rooga. Üldiselt Sahara ja selle lähialune erilisi gastronoomilisi elamusi ei paku. Kuid üldiselt on OK. Näiteks praesibulakastmega lambagoot, kus juures riis või cous-cous. Hästi maitseb ka kohalik pruul, nimega Castel.
