Teine päev, L: 10.07.04
Pärast unisex dušši asutame end linna peale. Kuigi on varane hommikutund, on linn juba turistidest pungil. Saksa pensionärid tunglevad pudi-padi suveniiriputkade vahel, inglise jõmmid trimpavad mokk töllakil karastusjooke- vist sai eile liiale mindud. Mina aga katsetan tingimiskunsti, üritades kohaliku kaupmehe käest allahindlust välja nuruda. Saan teada, et ega ma kuskil Türgis pole- see siin Kesk- Euroopa. Mis seal’s ikka- astun järgmise müüja juurde, kes ilmselt ei tea, et Kesk- Euroopas discounti ei tehta ning annabki kaubast neljandiku alla.
Äri aetud, asume vaatamisväärsustega tutvuma. Kondame mööda linna, sööme junki ning mekime jõudsasti õlut, mis siin tõesti imeodav on. Kann kesvamärjukest vanalinna välikohvikus maksab meie rahas alla 20. krooni (rekord 11 krooni). Mulle hakkab lõpus koitma, miks ma oma möödunud visiidist sedavõrd vähe linna mäletan- meie hostel asus toona teiselpool jõge, kuid õlut voolas kõikjal ja seega polnud vajadust üle jõe õlle järel käia.
Õnneks on täna ka teised huvid ning väisame kõiki huvitavamaid objekte Karli sillast vana juudi surnuaiani. Praha on küll väga ilus, kuid Tallinn tundub ikkagi iidsem. Ju siis polnud meie sakslastel niipalju pappi, et hiliskeskaegseid tsunftihooneid koos linnamüüriga maha kiskuda ning toretsevaid losse asemele ehitada. Aga ometi on mõlemad põnevad ja huvitavad linnad- nii Praha kui Tallinn. Ja nii ongi hea.