Kaheksateistkümnes päev, E: 26.07.04

Algab Aserbaidžaani road-trip ning meid tervitavad automaatidega Gruusia piirivalvurid. Nende aseri kolleegidel on kõigest vintpüssid. Olen ennegi igasugu piire ületanud, kuid siin suudetakse siiski üllatada. Nimelt peame läbima meditsiinilise kontrollpunkti, mis meenutab koolide arstikabinetti. ‘Doktor’ teatab, et tegelikult ei peaks ta meid üldse riiki lubama, sest meil puuduvad tervisetõendid. Aga kuna me oleme ‘omad’, siis lubab ta meid läbi. Küll on tore olla Nõukogude kodanik!

Aserbaidžaan ehk vaese mehe Türgi paistab teistest Taga- Kaukaasia riikidest pisut erinev. Kirikute asemel silmame mošeesid; paljudel ehitistel on idamaised võlvid; tänavad on puhtamad ning üldse tundub riik ilmselt tänu naftadollaritele rikkam. Tunneme ka ise ennast rikkamana, kuna dollari eest saab koguni 4000 manati. Kõikjal ripuvad suured postrid äsjalahkunud president Heidar Alijevist, kes enne surma ‘monarhia’ kohaselt ameti pojale üle andis. Alijev sõduritega kaevikus, Alijev laste päid silitamas, Alijev pojale näpunäiteid jagamas. Postkontori seinal räägib Alijev telefoniga, pizzarestoranis sööb Alijev pizzat- autoritarism missugune!

Meie sihtpunktiks on Šake linn, kus loodame khaani paleed näha. Paraku on palee remondis ja seega tuiame niisama mööda vanalinna kitsaid tänavaid. Meie suurte seljakottide ja eriti lamamismadratsite tõttu peetakse meid geoloogideks- mis teha, siia riiki eriti seljakotirändureid ei satu. Teeme kiirtutvust ka kohaliku köögiga, mis eriti meie eelnevatest kogemustest eriti ei erine. Huvitav on kohalik halvaa, mida ka kodustele kaasa ostame. Põnev on ka õhtune teekultus, kus suur hulk mehi õues istuvad ja klaasist magusat teed lürbivad. Ühtegi naist nende hulgas ei silma- ju siis teevad kodus süüa.

Meie päev lõppeb kohalikus raudteejaamas, mis on üllatavalt puhas ja moodne- nagu enamus riiklikke struktuure. Suhtleme lahkete kohalikega ning ootame öist rongi, mis meid pealinna viiks. Teen arglike katseid kohalikke veidi provotseerida režiimivastate sõnavõttudega, kuid suurema eduta. Alijevi pildi all on lilled. Aitäh sulle, isake, toreda vaksali eest!