Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli õpetlik, üllatusterohke ning aktiivne reis. Kogesime kaunist loodus ning vahest liigagi koormavat kliimat- Armeenias pidi ju algne Eedeni aed asetsema. Nautisime oivalist sööki ja maitsvaid veine- kui jumalad inimestele maid jagasid, siis grusiinid sõid. Hoomasime idamaist kultuuri lõunamaise avatusega- aserid pole ju turistidega harjunud ega tea kuidas neid türklaste kombel lüpsta. Oli palju äratundmisrõõmu ning ka kergendust- tegelikult oleks võinud ju Eestigi areng sarnase suuna võtta, kus meil oleks Venemaa ainuke ‘sõber’, pidev kodusõja oht või hoopiski autoritaarne president. Samas on võimatu kirjeldada seda siirust ja omakasupüüdmatust, mis kohalikest inimestest õhkus- olgugi et elujärg hetkel nii roosiline pole. Kuuldes meie päritolumaad, veeti alati nägu naerule ning meenutati oma ilusaid noorusaegu, kus kõik olid veel sõbrad ja naši.