Esimene päev, R: 9.07.04
Ainuke SÕBER, kes meile lehvitama tuleb, on Kristina. Ilmselt on asi selles, et 22 päevaks usaldatakse talle Kaupmehe tänava korterivõtmed.
Praha lennujaamast hostelisse jõudmiseks kulub meil circa poolteist tundi- sinna sisse on ka arvestatud ühe õlle libistamine kohalikus pubis. Hostel ise on naljakas- ühiselamu tüüpi grandioosne õudus. Duširuum on ka unisex- eks hommikul saab nalja.
End sisse seadnud, asume olukorraga tutvuma. Tuleb välja, et Veikko ei mäleta oma eelnevast Praha külaskäigust suurt midagi (v.a Karli sild). Majad on ehitatud eriti pillaval perioodil. Igasugu nikerdusi on täis ka meie ‘kodu’. Turistidel on siin aga küllaga tegemist: õlle on odav ja iga 100 meetri kohta tuleb üks ‘junkla’. Tüdrukud on näost igavad, aga see-eest suurte tissidega. Inglasi on palju. Liigagi.
Pärast lühikest õhtust jalutuskäiku võtame veidi juua ning seirame pubi välisverandal inimesi. Ootamatult vallutavad meie armsa vaatluspunkti inglise jõmmid, kes norivad kohalikega tüli ning räägivad valjusti oma madruse inglise keelt. Neljast jõmmist saab äkki kuus ja siis kümme…
Kui Veikko WC-d külastab, silmab mind Rod Stewarti laadne meesterahvas, kes on ilmselgelt juuksegeeliga liialdanud. Äkitselt tuleb Veikko kiirustades minu poole ja näitab, et peaksime oma sammu nüüd veidikene kiirendama. Nimelt tekkis tal WC-s Briti-jõmm vs Tartu-poiss situatsioon.