Kuueteistkümnes päev, L: 24.07.04
Hommikul seisavad maja ees hõbedane mersu ja tumedane noormees. See on Sako- autojuht, kes viib oma bossi tööle ja meid biitšile. Finni kontor asub 25 km. Batumist põhjas- kuurortlinnas nimega Kobuleti. Kuigi on pilves, läheme siiski randa. Milleks meile päike, kui soojust pakub kohalik vein. Ka vesi on hästi soe ja peagi laseme hiigellainetel end korralikult väntsutada.
Peale lõunat tuleb Sako meile taas järele. Redutame pisut Finni kontoris, jalutame elektrijaama juurde ja viimaks algabki sõit Tbilisi suunas. Sako demonstreerib oma juhioskusi ning mõjub kitsastel mägiteedel liigagi enesekindlalt. Tulesid siin eriti ei kasutata ning märkidest ei hoolita. Tunne on kui Ameerika mägedes.
Enne hotelli sööme veel maanteesööklas küünlavalgel šašlõkki, kuulates meenutusi aegadest, kui öösiti ei söandatud bandiitide kartuses pealinnast väljapoole minna. Rõõm, et need ajad on nüüd seljataha jäetud.