Seitsmes päev, N: 15.07.04
Ärgates kutsutakse meid peremehe isa palge ette, kus ta meile oma armee kogemustest pajatab. Perenaine, vaikne ja vagane, pakub külalistele kohvi ja küpsiseid. Tuleb välja asjaolu, et Veikko on lastetegemisega juba lootusetult hiljaks jäänud- mehel oli Veikko vanuselt juba 3 last.
Aeg on liikuma hakata. Aragatsi mäed kutsuvad! Bussis selgub, et küla, kuhu me sõita tahame, ei tea mitte keegi. Ei aita ka küla nime kirjutamine armeenia tähestikus. Kuskil poolel teel tuletab end meelde lõunamaa toit oma bakterite muude ollustega. Kõht teeb põrguhäält ja ning minu pärast on buss sunnitud tegema ‘metsapeatuse’. Vot see on Armeenia!
Peagi visatakse meid bussist maha ning kohalikega suheldes ilmneb, et otsitud küla Agsth on nelja aastaga nime vahetanud ning on nüüdne Dzorak. Järgmise vaatamisväärsuseni ehk maaaluse kuningate matmispaigani on mõned kilomeetrid armutult palavas ja kuivas. Pärast lühikest seljakotireisi, otsustame siiski auto peale hääletada. Saime oma esimese õppetunni- alati peab leiduma magusas meepotis ka kibe tõrvatilk. Kilomeetrise sõidu järel nõutakse meilt ca 10 dollarit. Hea et niigi läks.
Pärast koobaste külastamist kostitab meid vägagi abivalmis perekond kohvi, hapupiima ja õuntega. Kaasa antakse veel viinamarjalehti, millest dolmad valmistada. Kohalik taksojuht teeb meile pisikese tuuri ning viib meid mööda kitsaid mägiteid ülespoole. Peagi avaneb vapustav vaade veidi lagunenud Amberi kindlusele ja väikesele kirikule, mis püsivad vapralt orgudest ümbritsetud nõlvadel. Vanasti asus siin terve küla, kuid väheviljakad maad sundisid inimesi mäe jalamile liikuma.
Pärast mägedes uitamist sõidame Byorokani, kus loodame öömaja leida. Taksojuhil lõppeb gaas, kuid tee läheb niikuinii allapoole. Linnas õnnestub meil ühele toredale tädile auk pähe rääkida, et meie telgike võtab tema aiast enda alla vaid 2X2 meetrit. Viskame end mattidele ja naudime lõunamaa sooja õhtut. Tädike toob meile omavalmistatud juustu, lavaši ja ning hapupiima. Õhtuhämaruses saame veel maitsta äsjalüpstud sooja piima, mille pehme ja koorene maitse pühib viimasedki väsimusepilved.