Kesk-Aasia tuur
II etapp Aral- Almatõ
01-02.05.17

Rong väljub öösel kell 2. Uued kupeekaaslased magavad juba ammu õiglase und. Noored tugevad mehed, kes näevad pimedas üsna hirmuäratavad välja. Laotan hiirvaikselt lina madratsile, et sõnne mitte äratada ja viskan umbsele asemele selili. Hommikuvalguses selgub, et mehepojad on väga sõbralikud. Töötavad Põhja-Kasahstani gaasi ja naftaväljal, energiagigandi Chevroni palgal. Mehed kiidavad tööandjat ja koos sellega ka Kasahstani. Kui palka makstakse hästi ja laienevad muudki hüved, nagu tasustatud puhkused ja sanatooriumid, siis pole elul viga miskit, olgu väljas demokraatia või autokraatia. Räägime pisut poliitikast- teema, mida võõrastega siinkandis välditakse. Üks mees siiski tunnistab, et talle meeldiks ka, kui liidrid valimiste käigus vahetuvad. Presidenti siiski keegi ei kritiseeri. Kuuldes, et Eesti riigipea on naine, pärivad mehed siiralt, kas tegemist on tolerantsuse programmiga vähemuste suhtes, mis Euroopas pidi hetkel moes olema. Veel tunnistavad mehed, et võrreldes Nõukogude ajaga on kasahhi keele väljavaated head ja noored kasahhid kõnelevad seda paremini, kui vanad. Omavahel räägivad nad vene ja kasahhi keelt läbisegi.

Rong veereb lõuna suunas. Stepp hakkab taanduma. Taamalt kerkivad mäed, mille vastu rulluvad lopsakad maaribad, kus kasvatatakse muudki, peale loomade. Siin asub Kasahstani viljakas poolkuu, mida iseloomustavad haritud põllulapid ja jõukamad asulad. Mägede taga algab juba Usbekistan. Perroonilt ostan tädikestelt kohalikke õunu, aurava lapikleiva ning koduköögis aurutatud lambaliha pelmeene, mida kutsutakse mantideks. Kaubeldakse veel pilafi, suitsukala ja šašlõkiga. Aralis manustatud hobuserupskeid ehk kuurdaki ei paista menüüs olevat. Raudteemiilits hoiab kooperativnikutel silma peal, kuid kimbutama ei kipu.


Almatõs kohtun reisikaaslase Silveriga. Linna üldiselt kiidetakse ja peetakse Kesk-Aasia ainukeseks metropoliks. Selleks, et mägede jalamil paiknev linn võluks, peaks ilmselt siin Kesk-Aasia tuuri lõpetama, mitte alustama. Linna tänavafassaade varjab roheline puudemeri, mis peidab ilmetuid hruštšovkasid, mida on siia külvatud kvartalite viisi. Sestap on vaade ülalt parem kui alt. Hruštšovkade allkorrustel paiknevad uhked restoranid ja butiigid. Silver tõmbab tabava paralleeli- Almatõ on Euraasia pealinn. Siin laulab restoranilaulik lugusid kasahhi, inglise ja vene keeles läbisegi, pakutakse bešbarmakki ja saksa õlut, wifi koodi külastajatega ei jagata ning restorani nimi on loomulikult Veneetsia.