Viies päev, N: 26.02.09
Turmi- Jinka
Hameritest
Juba eelmisel õhtupoolikul olime teel silmanud kahte nahkpõlledes ning autokummist valmistatud sandaalidega naisterahvast, kellele 20. kilomeetri pikkusele rännakule ühe veepudeli kaasa andsime. Need olid hamerid, kes tuntud oma punaka nahavärvuse, saviste soengute ja üle pullide jooksmise poolest. Veel eristab hamereid teistest põliselanikest nende suhteline rahumeelsus ja kerge flegmaatilisus, mida me ka kohe tähele panime, kui hommikul ühte hamerikülla sisse sõitmine. Saime täiesti segamatult ringi vaadata, pilte klõpsida ning kahekorruselises onnis kohvioa koortest tehtud leotist lürpida, ilma et keegi oleks midagi väga häälekalt nõudma tulnud. Küll aga laotasid hamerid kibekiirelt maha oma kodukootud nänni, mida loodeti meile suveniiride pähe maha müüa. Nii näiteks saingi märkamatult kanakontidest nikerdatud kaelakee ning kõrvitsakoortest meisterdatud anuma õnnelikuks omanikuks.
Födekatest
Jinkasse taas sisse põigates läheb Sanait ema majja midagi tooma ning jääb liiga kauaks kohmitsema. Märkame, et autojuht Sol muutub pisut närviliseks ning tahab linnast kiiresti jalga lasta. Põhjusest saame peagi aimu, kui ennist meiega sõbralikult juttu puhunud kohalikud politseile kaebama tõttavad, et oleme ilma ametliku loata Hameri külas käinud. Solomon pistetakse pokri ning meile tehakse selgeks, et vaja on maksta ja palju. Seega plekime födekatele Murphy seaduste kohaselt kogu raha, mis meil selle paari päevaga on õnnestunud ´´mustalt panemisega´´ kokku hoida. Vähemalt saame oma vapra autojuhi tagasi.
Turgudest
Turud on siin värvikad ja mitte ainult osalejate välimuse tõttu. Tegemist on ühe vähese kohaliku struktuuriga, kus saab segamatult jälgida, kuidas kohalikud hõimud omavahel suhtlevad. Peaaegu segamatult, sest meile haagib sappa järjekordne kari lapsi. Kohtame vahelduseks ka ühte täiesti teistsugust poissi, kelle verbaalset käitumisnormistikku eristab teistest omataolistest põhimõte- enne mõtlen ja siis ütlen. Vestleme koolisüsteemist, Etioopia jalgpallist ning muust tühjast tähjast. Lõpetuseks premeerime arukat poissi kommikotiga.
Obamast
Obama on kõikjal. Tema nimi ehib kõrtsi seina, bussi katust ja poe ust. Inimesed tõstavad tervituseks käe ja lausuvad tere asemel Obama. Kogu musta mandri lootused ja ootused lasuvad nüüd USA vastsel presidendil. Või õigemini, tegemist polegi ju USA presidendiga. Obama on aafriklasest maailma president. Lõpuks ometi on õnn jõudnud Aafrika õuele. Ehk nagu kohalik tudeng meile seletab - esimene Obama tegu presidendina oli võtta rikastelt 800 miljonit dollarilt ja anda see vaestele. Oeh, kukkumine saab taas kõrge olema...
