Üheksateistkümnes päev, N: 12.03.09
Djibouti City
Patuurgastest
Aafrika seikluse viimasel päeval satume külma õlle otsingul kogemata bordelli. Alguses ei saagi aru, mis asutusega tegu, sest räpakaid urkaid on ennegi nähtud. Peale mõningast piidlemist, hakkab pilt selginema. Nurgas seina jalamil vedelevad räpastel põhukottidel lopsakad neiud ning avaustest voorib neid juurde. Baarmenil on mesimagus naeratus suul ning kutsub kauemaks jääma. Otsustame taanduda, sest õlle nautimiseks meile ilmselt hingamisruumi ei jäeta.
Üldiselt on seksiturism Aafrikas laialt levinud. Kuna tegemist on odava ning anonüümse meelelahutusega, näeb segarassidest paarikesi suhteliselt sageli. Eriti maiad on kogukad ja keskealised valged naised, kes sponsoreerivad meeleldi vaeseid noormehi ja muid kena kehaehitusega lõnguseid. Etioopias käivad samuti meeleldi lõbutsemas keskealised Itaalia mehed.
Vaadete muutumisest
Lennujaamas konverteerime viimased frangid õlledeks. Hapukas õlu haiseb peldiku järgi ja on ilmselgelt hapuks läinud. Priit, kes viimastel päevadel on oma seedekulgla enam-vähem töökorda saanud, ägestub ja sunnib teenindavat personali õlut maitsma. Joon oma õlle lõpuni, sest Euroopa on juba käega katsuda. Priidu oma jätan siiski puutumata. Oleme ilmselgelt pirtsakaks muutunud - eriti ülikooliga võrreldes, kus ükski õlu või õllepära järgi ei jäänud. Samas on seekordne Aafrika meie immuunsussüsteemile kindlasti hästi mõjunud ning edaspidi võime Eestis haigestumist kartmata isegi prügikastist süüa.