Kaheksateistkümnes päev, K: 11.03.09
Djibouti City- Lac Assal- Djibouti City
Aafrika kõikvõimalikkusest- revisionistlik vaade
Reis hakkab lõpule jõudma. Esialgne plaan nägi küll veel ette Etioopiasse naasmist, et tutvuda ka riigi kristlikku pärandiga ning külastada mõningaid kloostreid. Paraku hakkab raha otsa saama ning ega terviski päris korras pole. Seetõttu otsustame enne kojusõitu veel mere äärde jõuda, et pisut tervisevetel jõudu taastada. Soovime külastada üht Adeni lahe äärset kuurorti, kus lihtsalt puhata, pisut ujuda ja päikese käes lesida. Leiame ka sobiva hotelli ja üritame reisibüroost veidi lisainformatsiooni saada. Tüdinud ilmega bürootöötaja teatab, et hotellikohad võib ta meile küll müüa, kuid me peame sinna ise kohale jõudma, sest nende paat on katki ja kohale saab vaid meritsi. Võime ka ise sadamast mõne paadi üürida, kuid nendega on oht ümber minna. Küsimuse peale, kas maadmööda kuidagi ei saa, järgneb pearaputus- pole võimalik. Huvitav avaldus kontinendil, kus alati on kõik võimalik.
Roadtrippidest
Niipalju abi me reisibüroost pika mangumise peale saame, et meile tellitakse hipibuss koos juhiga. Soovime pisut Djiboutit näha ja varbad merre kasta. Kast õlut meile furgooni ja kimp khatti juhile kabiini ning sõit võib alata. Djiboutil on mida pakkuda – kõrbed, soolajärved, kustunud vulkaanid, kanjonid, kaljud ja meri. Juht ostab ühest külakesest veidrat ollust, mis pidi uinaku ja rammestumise eest kaitsma - ilmselt järjekordne moslemi puskar. Me jääme õlle manu. Juht on raske jalaga, kuid teed on head ning takistuseks on vaid teetööd. Samuti venivad Etioopia rekad, kellest mõni on osanud end asfaldile ümber keerata. Kuna suplusisu on meeletu, oleme nõus ka Assali soolajärvega, mis meenutab Surnumerd. Eemalt paistaks, nagu oleks järv kaetud jääga, kuid tegelikult on kaldaäärsed kaanetatud soolakihiga. Vesi on paks ja õline, ümbritsetud soolavallidest ja -kühmudest ning kannab meid hästi, kui turiseis välja arvata. Kui lõpuks kõrgelt kanjonilt igatsetud mereäärde laskume, piirdume vaid veerandtunniste suplusega. Rand on tühi- ainus seltsiline surnud meremadu, kelle seltsis poseerime.
