Kuues päev, R: 02.12.22
Doha
Linnaga tutvumine koos India sõpradega, kuhu kuulub India köök, promeneerimine kaldapealsel, mõned õlled ekspatide korterites ning mošee külastus. Imaam teeb hindudele ettepaneku vahetada oma sajad jumalad ühe ja tõelise vastu. Minu võõrustaja ütleb kuldsed sõnad: time will come.
Eile õnnestus vaadata mängu, kus väravad jäid löömata (Belgia- Horvaatia). Täna on plaanis kaks mängu (Uruguai- Ghana ja Brasiilia- Kamerun). Kunagi varem pole MM toimunud nii väikeses riigis, et ühte õhtusse mahub kaks staadionikülastust. Ghana fännid panevad steriilses metrookeskkonnas tõelise laulupeo püsti, mis loob veidi meeleolu. Tulevad ka esimesed väravad. Kahe mängu vahele jääb kaks tundi. Kohale on aetud bussid, kuid järjekorrad venivad ja otsustan metrooga seigelda. Jõuan enam vähem avavileks. Brasiilia- Kameruni mängu jälgib 86 000 inimest, enamus kohalikud ja Brasiilia särkides. Otsustan toetada Aafrika mansat. Mängu teisel üleminutil löödud värav paneb rõkkama väikese Kameruni grupi staadioni teises otsas ja minu.
